Funksionele agteruitgang en valverwante beserings kos gesondheidsorgstelsels jaarliks miljarde, wat objektiewe, herhaalbare onderlyfsterktebepalings ononderhandelbaar maak vir kliniese praktisyns. Subjektiewe waarneming van pasiëntmobiliteit lei tot inkonsekwente kartering, swak inter-beoordelaarsbetroubaarheid, en